2018. aasta Nobeli preemia laureaat – inimõiguste teadlikkus ekstremismi ja kuritarvitamise vastu
Põhja-Ameerika
19-aastaselt Nadia Murad ja mõned tema pereliikmed rööviti nende Kocho külast Põhja-Iraagis. 2014. aastal ründas ISIS tema küla ja tappis tuhandeid jeziide, sealhulgas tema armastatud ema ja mitu tema venda.
Islamiriigi võitlejad hoidsid Nadiat seksiorjana, teda peksti, piinati ja vägistati korduvalt. Nadia viidi Mosuli ja sunniti koos tuhandete teiste jeziidi tüdrukutega seksuaalorjusesse. Pärast vangistusest põgenemist, Nadia kolis Saksamaale pagulasena ja hakkas tõstma teadlikkust jeziidi kogukonna jätkuvast raskest olukorrast ja vajadusest lõpetada seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana.
Saksamaal viibides sai ta arstiabi, enne kui ta kohtus teiste ellujäänutega. Tema perekonnast tapeti päeval kuus tema üheksast vennast ja ema ta ja ta kaks õde võeti ISISe poolt.
Nadia on Nadia algatuse asutaja ja president, mittetulundusühing, mis on pühendunud kriisis olevate kogukondade ülesehitamisele ja seksuaalvägivalla ellujäänute propageerimisele. Nadia algatuse praegune töö on keskendunud jeziidi kodumaa jätkusuutlikule taasarengule Iraagis Sinjaris ja tervikliku õigluse tagamisele ISISe julmuste üle ellujäänutele.
Enne Nadia algatuse asutamist 2016. aastal sai Nadiast esimene ÜRO hea tahte suursaadik inimkaubandusest ellujäänute väärikuse alal. Sel aastal pälvis ta ka Euroopa Nõukogu Václav Haveli inimõiguste auhinna ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna. 2018. aastal võitis ta koos dr Denis Mukwegega Nobeli rahupreemia. Koos asutasid nad konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla üleelajate ülemaailmse fondi. 2019. aastal oli Nadia nimetati ÜRO säästva arengu eesmärkide (SDG) propageerijaks.
Prantsusmaa soolise võrdõiguslikkuse nõuandekomisjoni liikmena Nadia on toetanud ka seda, et G7 liikmesriigid võtaksid vastu seadusandluse, mis kaitseb ja edendab naiste õigusi. Nadia töötas koos Saksamaa esindusega ÜRO juures, et võtta vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2467, mis laiendab ÜRO kohustusi lõpetada konflikti korral seksuaalne vägivald. Nadia oli ka liikumapanev jõud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2379 koostamisel ja vastuvõtmisel, millega loodi ÜRO juurdlusrühm, et edendada vastutust Da'eshi/ISIL-i (UNITAD) toimepandud kuritegude eest. Alates 2015. aastast on Nadia koostööd teinud inimõiguste advokaat Amal Clooney tuua ISIS Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette süüdistatuna genotsiidis ja inimsusevastastes kuritegudes.
Nadia oma New York Timesi enimmüüdud mälestusteraamat "Viimane tüdruk: minu lugu vangistusest ja minu võitlus Islamiriigi vastu" on ahistav ülevaade Iraagi jeziidi rahva vastu suunatud genotsiidist ja Nadia vangistamisest nn Islamiriigi (ISIS) poolt.
Nadia soovib propageerida inimõigusi ja äärmusluse hukkamõistmist, eriti selle, mis on suunatud naistele ja lastele.
Ellujäänuna soovib Nadia oma sõnumit levitada, seistes nende eest, kes ei saa enda eest rääkida.
Teda intervjueeriti mitu korda, rääkides oma lugu ja juhtides maailma tähelepanu olukorrale, millest nii vähe on teatatud.
"Genotsiidi üleelamisega kaasneb suur vastutus, sest mina olen õnnelik. Olles kaotanud oma vennad, ema ja paljud teised pereliikmed ja sõbrad, on see vastutus, mille võtan täielikult omaks ja võtan seda väga tõsiselt. Minu roll aktivistina ei seisne ainult minu kannatustes, vaid ka kollektiivsetes kannatustes. Oma loo rääkimine ja kogetud õuduste uuesti läbielamine pole lihtne ülesanne, kuid maailm peab teadma. Maailm peab tundma moraalset vastutust tegutsemise eest ja kui minu lugu võib mõjutada maailma liidreid tegutsema, tuleb seda rääkida.